Vaadates, kuidas Triinu veeretas sukapükse ühest käest teise ja leidis sada muud huvitavat tegevust peale riidesse panemise, tabasin ma end mõttelt, et viimased kaks aastat olen ma peamiselt tegelenud harjutamiste ja võõrutamistega. Ja imelikul kombel pean kõigepealt Triinut midagi tegema harjutama ja siis mingil hetkel pean teda jälle sellest võõrutama. Imetamisega polnud nagu eriti hullu, aga lutiga küll. Alguses ei tahtnud Triinu lutti imeda, nii et hoidsin ise näpuga kinni. Nüüd jälle ei saa lutist lahti. Mähkmetest ja potil käimisest ma parem ei räägigi.