Uus elu algab siin http://sotstoimetab.wordpress.com/

Mõned asjad tulevad ise sinu juurde. Nagu näiteks uus korter. Oleme juba aastaid mõelnud suurema elamise peale, ent nüüd on see äkki käes. Kuidagi imelik tunne on kui asjad nii iseenesest toimuvad.

Vahepeal olen natuke hargipitsi harjutanud ka. Hargipits on selles mõttes tänuväärt tehnika, et Vogue´i pikad lõngatriibud jäävad mõnusasti näha, mitte ei muutu kudumise-heelgeldamise käigus väiksemaks.

Kirsti demonstreerib nii oma blogis kui ka Flickris detailselt hargiga heegeldamist. Ta on teinud ka muid põnevaid asju, nt küünlasalli ja ehteid.

Aastavahetusel kudusin Triinule sallkrae: kuna esialgu Triinu keeldub seda kaela panemast, on modelliks Notsu. Lõng Alvita Alpaka Superfine, vardad nr 2,5. Lepatriinunööbid sain kingituseks Heidilt ( nööbid saadud tõenäoliselt Inxilt). Lõng on ostetud 3-4 kuud tagasi ja mustergi on enda kokku pandud - nõnda olen toimetanud enam-vähem Kreatiivse Jaanuari reeglite kohaselt.

Ei hakka siin pikalt keerutama,vaid ütlen otse: hea, et see vana aasta läbi on. Nii halba aastat pole mul seni olnudki. Võib vaid naiivselt loota, et uus on veidigi parem.

Viimasel ajal olen teadlikult hakanud Triiule lepatriinudega asju tegema. Nii tegingi jõulude ajal Triinule lepatriinusussid. Idee on Minnalt. Vardad nr 3, punane lõng Bergere de France Berlaine, musta lõnga päritolu teadmata. Sussid on kootud varbast alustades ja lõpetatud tavalise sokikannana (järgmine kord aga proovin kindlasti lühendatud ridadega kanna varianti).

Muideks, Blogger keeldub endiselt siia pilte lisamast.

Olen Bloggerist tüdinenud: kord ei saa siin postitusi üldse teha, teine kord on menüüribad kadunud jne jne. Hakkan paremaid jahimaid otsima.

Jõulud on möödunud üldiselt käsitöö tähe all: nokitsesin iga päev midagi teha ja ka päkapikk tõi mulle varandust juurde. Lisaks ärandasin heegelhargi ja sain selgeks esimesed põhitõed selle käsitsemisel. Järelejäänud poolteise jõulupühaga jõuan ehk veel midagi valmis meisterdada.

Kõik algas sellest, et eile jäi Triinu hoidja juures Päkapikuraamatut lugedes hommikul kell 10 magama. Ja nii magas ta kella 1-ni, mistõttu kustus ta õhtul juba pool üheksa ära. See päädis muidugi sellega, et Triinu tõusis täna öösel juba enne kukke ja koitu. Ja kuna ma nagunii tahtsin täna piparkoogitainast teha, siis tegin ma sellega ka kohe algust. Lähenesin Ida Savi raamatus "Saiad, pirukad, koogid, tordid,küpsised" (2005) antud piparkoogitaigna retseptidele loominguliselt ning koostasin endale sobiva retsepti.

Siirup
400 g suhkrut
150 ml kuuma vett

Suhkur pruunistada niikaua, kuni suhkrutükid on enam-vähem sulanud. Lisada ettevaatlikult vähehaaval kuum vesi. Keeta kuni kõik suhkrutükid on sulanud.

Tainas
Siirup
400 g võid
4 muna
400 g hapukoort
2 tl kaneeli
1 tl peenestatud nelki
1 tl pipart
2 tl söögisoodat
2 tl küpsetuspulbrit
u 2 kg jahu (tegelikult tunde järgi)

Veel kuumale siirupile lisada võitükid, lasta jahtuda. Munad lahti kloppida, lisada siirup ja või, hapukoor ning segada. Lisada jahu, millesse segada maitseained, sooda ja küpsetuspulber. Sõtkuda taigen. Kui taigna söömisest on isu täis, küpsetada piparkoogid või panna tainas külma.

See piparkoogitegu oli täielik fun: põnev toimetamine, fantastiline karamelli lõhn, hapukoore ja siirupi segu võrratu maitse ning lõpuks muidugi taigna söömise võlu.

Kommentaariks veel nii palju, et kogu piparkoogitegu võttis mul aega u 1, 5 tundi ning kõige raskem kogu asja juures oli nelgi peenestamine. Täiesti süüdimatult tampisin tükk aega puunuiaga riide sisse pakitud nelke, mõtlemata magavate naabrite peale.

Kuna meie piparkoogitainas rändab nüüd piparkoogitegijate juurde, lisan siia info piparkookide häädusest paari päeva pärast.

No nii, kiire on nüüd möödas. Töö valmis, kingitused tehtud-ostetud, Triinu pihikseelik valmis õmmeldud ja jõulupeolgi käidud.
Homme ma põhimõtteliselt tööd ei tee. Jõulutamist alustangi homme üritades piparkoogitainast tegema hakata.

Minu salasõber Sassu on mind avastanud! Ega ma end ei tahtnud eriti varjata ka ja kirjutasin paki saatjaks Triinu Lepa. Kuna siin väikeses kohas paki vastu võtnud Eesti Posti töötaja tunneb mind nägupidi, siis kirjutas ta paki saatelehe üsna imestunud näoga, ent õnneks siiski kommentaarideta:)

Kingituseks kudusin Sassule kindad. Lõngaks Alvita Alpaka Superfine, vardad nr 2,5, lõnga kulus natuke üle 2 toki (pisut kasutatud kolmanda toki panin pakki kaasa). Nende kinnaste kudumine oli mulle üks paras peavalu. Kõigepealt arvan ma, et need on Sassule suured. Teiseks käitus see pärlkude õige imelikult ning kinnas hakkas diagonaalis kiskuma, nõnda et kinnaste "sirgeks" pressimine oli omaette ooper ning võib-olla jätkub selline spiraali keerdumine ka kinnast kandes.

Probleemsete kinnaste tõttu panin Sassule paki sisse 2 tokki punast alpakat, et ta saaks ise endale parajad kindad kududa;). After Eighti shokolaad leidis õnneks juba Sassu poolt sihipärast kasutamist:).