See on vist kevad, mis on blogides kaasa toonud lõnga värvimise laine. Inspireerituna Cairbre, Vardamoori, Manni, Kati, Scoutj´i (sh DYE-O-Rama) , Alison´i jt lõnga värvimise ideedest, tegelesin sel pikal nädalavahetusel lõnga värvimisega. Hirmsasti oleksin tahtnud Kool Aid`iga värvida, aga mida pole, seda pole ja nii pidin leppima vanade eesti värvidega (Kolorist, Trangen jt).

Alustada tuli kõige tüütuma osaga: kerisin lõngavihi kõigepealt keradesse, seejärel keradest jälle lõngavihiks. Arvestasin, et ühe sokitriibu jaoks läheb mul umbes 86 cm lõnga ja nii see ligi 6-meetrine lõngaviht siis valmis saigi. Järgmise triibuvärvimise jaoks tuleb ikka selline, selline või selline nn haspeldamislaud endale organiseerida. Muidu on ikka jube tüütu toolide vahet joosta.

Värvisin nagu oskasin (kasutasin kolme värvi: oranž, sidrunikollane ja erk punane, kuid lasin neil üksteise sisse sulada ja kollase värvisin punasega hoopis üle), eks hiljem näha ole, kuidas triibud soki peal välja näevad.

Arvatavasti värvin sellele lõngale ühe või kaks tumedamat triipu veel juurde. Või mine tea kah.

Saingi oma esimese Amigurumi valmis. Õpetuse leidsin siit.

Uuendasin üle pika aja oma blogis linke. Ühe Triinu lõunauinakuga sain ühele poole vaid eesti blogidega, teisi püüan homme üles panna.

Sel esmaspäeval alustasin kahe uue projektiga. Mõlemad projektid on esimeses ehk kõige närvesöövamas ettevalmistavas etapis.

Juba pikemat aega olen hoogu võtnud, et Triinut lutist võõrutada. Ikkagi suur laps juba ja ehk aitab see tal öösiti paremini magada. Ja hammastele mõjub luti imemine ju kah halvasti. Nonii, esmaspäeval nägi Triinu aknast üle pika aja tihast söögimajakeses ja oli sellest silmnähtavalt elevil. Kasutasin juhust ja kui Triinu lutti nõudis, teatasin, et tihane viis luti ära:D. No ja seda legendi olen ma kurva näo ja häälega viimase kolme päeva jooksul ikka mitukümmend korda rääkinud. Mõtlesin, et võõrutan lutist sama moodi nagu rinnast võõrutamisel tegin, so etapiviisiliselt ja kõigepealt ei anna lutti päeval. Samuti püüan lapsega päeval palju tegeleda ja õues käia, et teda rohkem ära väsitada ja et tal põnevam. Õhtul magama jäädes olen Triinule esialgu ikka lutti andnud ja ka öösel panen talle luti suhu kui ta väga palju vähkreb ja häält teeb. Väike progress on nagu isegi märgatav (nt täna Triinu ei nõudnud päeval enam eriti lutti), ent see on kaasa toonud tagasilöögid potil käimises.

Teine projekt on rõdule uute pesukuivatusnööride üles panemine. Olen Arlile seda juba vist paar nädalat rääkinud, mille tulemusena on see projekt allpooltoodud pildil näha olevas faasis.

Jälle üks tore avastus: heegeldamisajakiri Crochet me. Siin on ka minu lemmikud Amigurumid, no tegelikult on need jaapani heegeldatud mänguasjad/nukud, aga Amigurumi on nii lahe sõna selle jaoks. Ja siin on veel pilte Amigurumidest ja siin on Jessica blogi, mis koosneb üksnes Amigurumidest (siin on tegemisõpetusi ja Flickri pilte ka). Ükskord heegeldan ma neid nagunii:P

Eelmisel nädalal oli Triinu igatpidi haige: palavik, kõht lahti, köha ja nohu. Et Triinu oli vahepeal suht viril ja omaette eriti ei tahtnud olla, kannatas ka minu toiduratsioon: põhitoiduks sai vesi ja veega keedetud riisipuder. Triinu sõi veel lisaks Gefiluse maitsestamata jogurtit, mida mina aga oma allergia tõttu süüa ei saanud. Kui Triinu sai kõhu korda, siis minu seedimine läks küll paigast ära, millel aga oli ometi positiivne tagajärg - praktiliselt nädalaga olin 2 kg kergem. Ja üleeile tõin maalt ratta ka ära. Ehk õnnestub enesele märkamatult veel mõned kilod kuhugi kaotada.

Üks hariv blogi ka: Raadio Ööülikool.

Meie mänguväljaku projekt kahjuks Kultuuriministeeriumilt raha ei saanud. Sellest hoolimata alustame tänu "üldsuse survele" (loe: minu tagant torkimisele) mänguväljaku rajamist, kuigi esialgu väiksemas mahus kui planeeritud. Nõnda et järgnevatel kuudel tuleb mul tegemist teha minu jaoks selliste uute ja tundmatute mõistetega nagu "detailplaneering" ja "projekteerimine". Huvitav igatahes.

Huvitav, kui kunagi tulevikus suudab laps öösel min 8 tundi järjest magada, kas siis minu organism suudab taastada normaalse une või on unehäired edaspidi vältimatud?

Vaadates, kuidas Triinu veeretas sukapükse ühest käest teise ja leidis sada muud huvitavat tegevust peale riidesse panemise, tabasin ma end mõttelt, et viimased kaks aastat olen ma peamiselt tegelenud harjutamiste ja võõrutamistega. Ja imelikul kombel pean kõigepealt Triinut midagi tegema harjutama ja siis mingil hetkel pean teda jälle sellest võõrutama. Imetamisega polnud nagu eriti hullu, aga lutiga küll. Alguses ei tahtnud Triinu lutti imeda, nii et hoidsin ise näpuga kinni. Nüüd jälle ei saa lutist lahti. Mähkmetest ja potil käimisest ma parem ei räägigi.