Üks hariv blogi ka: Raadio Ööülikool.

Meie mänguväljaku projekt kahjuks Kultuuriministeeriumilt raha ei saanud. Sellest hoolimata alustame tänu "üldsuse survele" (loe: minu tagant torkimisele) mänguväljaku rajamist, kuigi esialgu väiksemas mahus kui planeeritud. Nõnda et järgnevatel kuudel tuleb mul tegemist teha minu jaoks selliste uute ja tundmatute mõistetega nagu "detailplaneering" ja "projekteerimine". Huvitav igatahes.

Huvitav, kui kunagi tulevikus suudab laps öösel min 8 tundi järjest magada, kas siis minu organism suudab taastada normaalse une või on unehäired edaspidi vältimatud?

Vaadates, kuidas Triinu veeretas sukapükse ühest käest teise ja leidis sada muud huvitavat tegevust peale riidesse panemise, tabasin ma end mõttelt, et viimased kaks aastat olen ma peamiselt tegelenud harjutamiste ja võõrutamistega. Ja imelikul kombel pean kõigepealt Triinut midagi tegema harjutama ja siis mingil hetkel pean teda jälle sellest võõrutama. Imetamisega polnud nagu eriti hullu, aga lutiga küll. Alguses ei tahtnud Triinu lutti imeda, nii et hoidsin ise näpuga kinni. Nüüd jälle ei saa lutist lahti. Mähkmetest ja potil käimisest ma parem ei räägigi.

Leidsin Türi Kaubamajast laheda riide ja nii tegingi Triinule uue tekikoti ja padjapüüri. Kevadise. Tundub, et Triinu on rahul.

Ligi aasta aega tegin Triinule jopet. Õnneks võtsin kohe nr 92 suuruse ja nüüd on siis jope täpselt paras. Lõige on mingist eelmise aasta Ottobrest. Aga põhipoint on see, et kapuuts on Triinu jaoks tiba väike, nii et kapuuts on pigem nagu kaunistuselement. Nu aga järgmine nädal on plaanis Pärnusse minna ja muuhulgas ka uue jope jaoks riiet hankida. Ehk saan selle järgmise jope natuke kiiremini valmis:D.

Triinu "demonstreerib" oma uut jopet.

Vanemaks saades olen mingil seletamatul põhjusel hakanud järjest rohkem vasakut kätt kasutama. Arvatavasti tuleb see pidevast arvutiklaviatuuri näppimisest, mis on üle kandunud ka teistesse tegemistesse. Ent parema käe eeliskasutamine võib olla ka ühiskonna poolt peale surutud - ühelt poolt laps ju jäljendab teisi (so paremakäelisi) ja teiselt poolt on ju mugav, kui kõik kasutavad söömisel või muudel käe kasutamise juhtudel ühte kätt. Ja see juhtivate ajupoolkerade teooria on ju kõigest ainult teooria:P

Siin on siis viimased väikesed sokid, rohkem ma praegu neid enam ei tee:P

Täna lisandus minu Bloglines`le 100. blogi. Esialgu tundub neid just nii palju olevat, et suudan iga päev uuendatud blogid läbi vaadata. Tööl olles oleks muidugi lihtsam blogisid põhjalikumalt läbi lugeda ja igale uuenenud lehele klikata. Praegu pean enamasti piirduma üksnes tekstilise osa (kiir)lugemisega, sest kui jään pikemalt arvuti taha istuma, tahab Triinu ka kohe arvutit näppida ja blogidest teisi titasid vaadata.

Käime Triinuga kahes lasteringis: ühes rohkem lauldakse ja tantsitakse ning teises arendatakse rohkem käelist tegevust. Triinule üldiselt meeldib mõlemas ringis käia, aga tal on raske kohaneda mistahes muutustega, nt kui on uus juhendaja või uued lapsed. Nõnda et ma ei teagi, millal siis Triinu ikka lasteaeda minekuks valmis on. Varsti peaks ikka nagu tööle ka minema.