neljapäev, november 23, 2006

Sellised hommikud nagu täna sunnivad mind mõtisklema tööl käimise vajalikkuses. Olles tõusnud veidi pärast nelja hommikul, vaadanud Karlssonit ja poolt Lumivalgekest, tõstnud magamajäänud lapse voodisse, käigupealt söönud pannkoogi, läksin hommikupimeduses tööle. Milline ebavõrdsus - mina pean tööle minema ja nemad kahekesi saavad magada. Mina pean unisena asjalikult tööd tegema, A. ei pea ülemusele nägugi näitama ja Triinut lõbustab vanaema.
Ausalt tunnistades käin tööl raha pärast. Kuigi töö on huvitav ja erialane, tunnen endiselt vajadust Triinuga kodus olla, elada lapsega ühes rütmis ja mitte stressata, kas jõuan enam-vähem normaalseks ajaks tööle või mitte. Ent laps tahab kleepse ja uut nukku ja varsti hakkavad päkapikud käima...

1 kommentaar:

Sots ütles ...

kohe uurin asja. Jälle see beta!